Head uut. 2007 oli üldiselt saast aasta. 2008 tulgu igatahes parem!Nii mõnus on ärgata hea enesetundega ja selge peaga ;)
Eile möödus aastavahetus rahulikult vanade sõpsude seltskonnas. Polnud mingit läbu ega tralli ja ei tahtnud ka. Järgmisel aastavahetusel loodan üldse Alariga kahekesi kuskil kaugemal olla. Pariisis oleks lahe näiteks...
Sünnipäeva tähistan ka vaid selletõttu, et saan 21 ja st, et võin kõike teha enamvähem (seaduse piires loomulikult :p). Ja siis aitab. Ei taha lihtsalt, liiga palju jamamist. Vb tulevikus mõtlen jälle teistmoodi....
Ma ei saa enam paljudest inimestest ka aru. Tundub, et peab kontrollima absoluutselt iga sõna, muidu keegi jälle loeb mingi x asja kuskilt välja ja solvub. Inimesed muutuvad nii väga. Nõu ei tahaks ka anda kellelegi enam, kui keegi küsib. Inimesed tahavad tegelikult ju kuulata seda, mis neile hea tundub ja nõu küsides sinu arvamus tegelikult korda ei lähe. Vb olen ka mõnikord nii, vb. Igatahes sellised asjad on karastavad ja mõjuvad väga, hmm, valgustavalt. You see the real person.
Eile tegime Alariga head ka. Surnuaialt tulles nägime ühe maja juures kaht ketis olevat koera, kes ei olnud üldse kurjad. Hakkasin ühega neist sõbralikul toonil rääkima ja ta hakkas saba liputama. Läksime siis koju, siis läksime vorstitükkidega koerte juurde tagasi, et neid sööta. Teist koera enam ei näinud, aga üks, see sõbralik oli seal. Kui algul viskasin vorsti, siis ta kartis, tõmbas kössi ja jooksis eemale. Siis kummardusin ja rääkisin veel temaga ja lõpuks ta enam ei kartnud. Sõi vorstid ära ja puha. Siis läks veel sõbralikumaks, oli kohe näha, et oli rõõmus. Tuli pai tahtma jne. Jube näljane oli ikka küll. Pärast tükk aega nuuskis maad, kus vorstitükid oli olnud. Huvitav, kas neid toidetakse seal ainult ennde kuivade koertekrõbinatega vms? Igatahes tean inimest, kes oma koerale annabki ainult neid krõbuskeid. Keegi ei taha koguaeg mingit kuiva jama näost sisse ajada, koerad ei ole ka teistsugused.
Täna pean veel surnuaias ära käima, vanaema sünniaastapäev on. Esimene 1. jaanuar siis ilma temata. Muidu sai ju igal 1. jaanuaril tema juures käidud. Ek täna saab ka, aga see käik on ainult teistsugune.
Alari läheb ka täna ära. Kahju. Üks positiivne asi muidugi on - saan hakata õppima. Eksamid on 7., 10. ja 17. jaanuaril. Aga üldiselt eelistan ta kaisus olemist tuupimisele.
Ja see ka, et olen hakanud jälle sigarette tõmbama:( Asi on snusis, ma sain sellest ju mõnua sõltuvuse ja nüüd kui seda pole, vajab organism ikkagi midagi... Õnneks jaanuaris arvatavasti saan ka mõned litrid, siis võib sigaretid jälle minema visata.
Aga head uut aastat veelkord, kallikesed. Olgem siis kõik sel aastal üksteise vastu paremad, rõõmsamad, unustame kõik eelmise aasta s**a.
Ja pidagem siis antud lubadustest ka kinn, niivõrd-kuivõrd see õnnestub :)
Lõpetuseks midagi ilusat ka:
No comments:
Post a Comment