Joon siin punast veini, kuulan Youtubest mingit dnb channelit (pandadnb's Channel) ning mõtlen põnevaid mõtteid. Nimelt:
1. Alati on nii, et kui põiekaga kõnnid näiteks ütleme kodu poole ning kõndides justkui poleks midagi hullu, ent ust lahti keerates läheb põrgu lahti. No ausalt! Miks nii on? Miks on, et saab pool tundi kõndida koduni, aga just trepikoja ukse juures, kui on tarvis taskust koukida välja võtmed ja hakata ust lahti keerama, siis on tunne nagu kohe tuleks püksi. Ma ei tee nalja! Aga see pole veel kõige hullem. Veel suurem katsumus on korteriuks. Siis on tunne, et kui köhatada julged, siis tuleb püksi ka. Ma ei taha rõve olla, lihtsalt räägin, kuidas elu on :p Kui korteriuksest sisse saadud, on tavaliselt põiekas kõige hullem ka. Et surud hambaid kokku ja lased paar vandesõna käiku.
Ausalt, miks nii on? Või olen ma ainus idioot, kellele omaenda keha niimoodi näkku paneb? Et sa võid rahulikult kõndida ja mõelda, et ok, ei ole hull, varsti saab. Ja kui kodu lähedal oled, siis põis mõtleb "ahhaaaa, nüüd teen tünga!"
ja noh, ega ma tegelt midagi enamat ei mõelnud ka :p
No comments:
Post a Comment