Tana tuli peale suur yhikaaja meenutamine ning meenutasin ma eelkoige all valvelauas istuvaid inimesi. Oi, oli seal alles kujusid, aga oli ka taiesti normaalseid inimesi. Kes meil seal siis olid?
Esimene kokkupuude oli selle k6hna, blondi prillidega naisega, keda Kairi ei sallinud, kuna oli see naine vahel nipsakas. Laksime vennaga ekstra Tallinnasse, et yhikakohta kohapeal ara kindlustada. Koolis oeldi, et mingit kandideerimist veel ei ole. Tundus imelik, sest kodukal oli info, et ON JU KYLL. Laksime siis yhikasse, kus seesama naine ytles, et minge suruge oma avaldus seal ylikoolis inimeste katte, muudmoodi nendega ei saagi. No ja siis saimegi ja koht oli ka minu. Viisin veel sellele naisele kommikarbi ma maletan. Aga see laks mingiaeg minema, ta ise ytles, et laheb Rootsi elama. Vat.
Siis muidugi Dress, yhika elav legend. Aastasadu vist kandnud sama tumesinist dressipluusi. Kui mu k6ige vanem vend seal yhikas elas kord, oli ka Dress seal ja Dressil sama dressikas alati seljas. No see selleks. Ta oli ka yks huvitav kuju. Torisev, pahur ja alati n6udis, et naitaks talle yhikaluba sisseminnes. vahet pole, et ta tegelikult TEADIS, et seal elad. A no ametikohustused... Lisaks oli tal komme t6sta pastakas, naidata, et ta nyyd lubab sisse minna. Hehee. Ta ikka oli yks kangekaelne tyyp. Ma maletan et kord vihastas ta Kata hirmsasti valja ja Kata ytles talle paris kurjalt, mille peale Dress vaid nakku irvitas. Ilmselt nautis, kui talle sitasti oelda vms. Jumal teab.
Vunts. Vunts vist olla meie yhika komandandi mees, nii need jutud kaisid ja nii ta ykskord ise ytles ka. Vunts nimelt armastas vaga jutustada, kui ta kergelt vintis oli. Mees sisustas lihtsalt oovalves oma aega, mis parata... Aga vahel ei olnud ta natuke purjus vaid ikka vaga. Kord oosel tulles nt suitsetas seal klaasist valvelauas, teine sigaret oli korva taga ja ise tais nagu kaan. Teisel korral, kui tulin ohtul Jaanusega ning tahtsin et ta sisse kirjutataks (yhikas pidi kylalised kirjutama vihikusse, et mis kellast tulevad ja millal lahevad), siis ei tahtnud tal kuidagi valja tulla see. Kata oli aga millegiparast samal ajal valvelauas seal klaasakvaariumis. Selgus, et Vunts oli nii purjus, et ei suutnud anda toav6tit mingile valistudengile ja Kata laks seda talle ise andma. Siis palus Vunts Katat, et ta mu kylalise ise sisse kirjutaks. Me laksime muidugi niisama yles. Ta vist loodi sealt minema ka, sest et me ei nainud teda enam seal.
Kolmikud. Ehk siis kolm peaaeg identset mutti. Yks eristus paris hasti. Vist oli neist natuke noorem ja kuidagi kogukam. Selline pikem ja laiemate 6lgadega. Aga kaks ylejaanut olid kyll sellised, et alles esimese aasta l6pupoole sain aru, et nad tegelikult ON kaks erinevat inimest. Ma kogu aeg pidasin neid yheks ja samaks. Sellised matsakamad, t2iesti yhesuguste riietega tadid. Yks neist oli veidi narvihaigem vahel ja kriiskas kord, kui me laksime kylalisega sisse, siis laksime 10 min parast poodi ja 10 min parast tulime sisse tagasi. Karjus, et mis me jookseme ja et me minema kaoks. Me laksime lihtsalt sisse ja ei kirjutanudki enam teda sinna. Muuseas, see oli siis, kui pronksoo oli. Kylaline jai ooseks meiega sinna, kuna venkud laamendasid tanaval. Vaatasime seda telekas ja olime ikka maruvihased. Aga jah, lopuks me neid kaht mutti ka eristasime, aga yksteisele seletada ikka ei osanud, kumb neist parasjagu valvelauas on, sest et nad olid NII YHESUGUSED.
Kohn, tumedate pikkade lokkis juustega naine, kes varem oli yhikas koristaja. Ta oli ysna normaalne ja temaga sai asju raagitud, kui midagi vaja oli. nt kui oli kylaline hilja, kylalise oobimisluba polnud ja ikka tahtsime, et ta ooseks jaada saaks. Siis kaisime ainult raakimas.
Kohn, tumedate lyhikeste juustega naine kes sinna koige viimasena valvelauda tuli. Tema oli ka tore, s6bralik. Temaga sai ka raakida, et kylaline ooseks jai. Talle isegi viisime parast pidu paar korda kausitaie kartulikr6pse ja viinamarju, et siis teda noh... ara osta. Ta v6ttis need vastu, naeris ja ytles et OK. Tema meeldis mulle koikidest neist koige rohkem vist ka. Ja yks kolmikutest ka. Mitte see hasti eristuv ja mitte see narvihaige, kes karjus, et kaduge ara.. vaid see teine.
Esimene kokkupuude oli selle k6hna, blondi prillidega naisega, keda Kairi ei sallinud, kuna oli see naine vahel nipsakas. Laksime vennaga ekstra Tallinnasse, et yhikakohta kohapeal ara kindlustada. Koolis oeldi, et mingit kandideerimist veel ei ole. Tundus imelik, sest kodukal oli info, et ON JU KYLL. Laksime siis yhikasse, kus seesama naine ytles, et minge suruge oma avaldus seal ylikoolis inimeste katte, muudmoodi nendega ei saagi. No ja siis saimegi ja koht oli ka minu. Viisin veel sellele naisele kommikarbi ma maletan. Aga see laks mingiaeg minema, ta ise ytles, et laheb Rootsi elama. Vat.
Siis muidugi Dress, yhika elav legend. Aastasadu vist kandnud sama tumesinist dressipluusi. Kui mu k6ige vanem vend seal yhikas elas kord, oli ka Dress seal ja Dressil sama dressikas alati seljas. No see selleks. Ta oli ka yks huvitav kuju. Torisev, pahur ja alati n6udis, et naitaks talle yhikaluba sisseminnes. vahet pole, et ta tegelikult TEADIS, et seal elad. A no ametikohustused... Lisaks oli tal komme t6sta pastakas, naidata, et ta nyyd lubab sisse minna. Hehee. Ta ikka oli yks kangekaelne tyyp. Ma maletan et kord vihastas ta Kata hirmsasti valja ja Kata ytles talle paris kurjalt, mille peale Dress vaid nakku irvitas. Ilmselt nautis, kui talle sitasti oelda vms. Jumal teab.
Vunts. Vunts vist olla meie yhika komandandi mees, nii need jutud kaisid ja nii ta ykskord ise ytles ka. Vunts nimelt armastas vaga jutustada, kui ta kergelt vintis oli. Mees sisustas lihtsalt oovalves oma aega, mis parata... Aga vahel ei olnud ta natuke purjus vaid ikka vaga. Kord oosel tulles nt suitsetas seal klaasist valvelauas, teine sigaret oli korva taga ja ise tais nagu kaan. Teisel korral, kui tulin ohtul Jaanusega ning tahtsin et ta sisse kirjutataks (yhikas pidi kylalised kirjutama vihikusse, et mis kellast tulevad ja millal lahevad), siis ei tahtnud tal kuidagi valja tulla see. Kata oli aga millegiparast samal ajal valvelauas seal klaasakvaariumis. Selgus, et Vunts oli nii purjus, et ei suutnud anda toav6tit mingile valistudengile ja Kata laks seda talle ise andma. Siis palus Vunts Katat, et ta mu kylalise ise sisse kirjutaks. Me laksime muidugi niisama yles. Ta vist loodi sealt minema ka, sest et me ei nainud teda enam seal.
Kolmikud. Ehk siis kolm peaaeg identset mutti. Yks eristus paris hasti. Vist oli neist natuke noorem ja kuidagi kogukam. Selline pikem ja laiemate 6lgadega. Aga kaks ylejaanut olid kyll sellised, et alles esimese aasta l6pupoole sain aru, et nad tegelikult ON kaks erinevat inimest. Ma kogu aeg pidasin neid yheks ja samaks. Sellised matsakamad, t2iesti yhesuguste riietega tadid. Yks neist oli veidi narvihaigem vahel ja kriiskas kord, kui me laksime kylalisega sisse, siis laksime 10 min parast poodi ja 10 min parast tulime sisse tagasi. Karjus, et mis me jookseme ja et me minema kaoks. Me laksime lihtsalt sisse ja ei kirjutanudki enam teda sinna. Muuseas, see oli siis, kui pronksoo oli. Kylaline jai ooseks meiega sinna, kuna venkud laamendasid tanaval. Vaatasime seda telekas ja olime ikka maruvihased. Aga jah, lopuks me neid kaht mutti ka eristasime, aga yksteisele seletada ikka ei osanud, kumb neist parasjagu valvelauas on, sest et nad olid NII YHESUGUSED.
Kohn, tumedate pikkade lokkis juustega naine, kes varem oli yhikas koristaja. Ta oli ysna normaalne ja temaga sai asju raagitud, kui midagi vaja oli. nt kui oli kylaline hilja, kylalise oobimisluba polnud ja ikka tahtsime, et ta ooseks jaada saaks. Siis kaisime ainult raakimas.
Kohn, tumedate lyhikeste juustega naine kes sinna koige viimasena valvelauda tuli. Tema oli ka tore, s6bralik. Temaga sai ka raakida, et kylaline ooseks jai. Talle isegi viisime parast pidu paar korda kausitaie kartulikr6pse ja viinamarju, et siis teda noh... ara osta. Ta v6ttis need vastu, naeris ja ytles et OK. Tema meeldis mulle koikidest neist koige rohkem vist ka. Ja yks kolmikutest ka. Mitte see hasti eristuv ja mitte see narvihaige, kes karjus, et kaduge ara.. vaid see teine.
