Muld, minu puhta valge peo peal.
Muld.
Muld, sinitaeval pole piire,
aga ahta pihu varjutab must muld.
Muld, aina vaatan ainsat peotäit,
mida veel mu veri soojendab.
Oh muld.
Praegu veel püüan
nii ahnelt maa- ja merehõngu.
Praegu veel usun,
et õnneämblik laotab lõngu.
Praegu veel korjan
ööhämarike hõbehetki.
Praegu veel loodan,
et ees on palju rõõmsaid retki.
Praegu veel aiman
neid sinitaeva kõrgeid tuuli.
Praegu veel tunnen,
kuis süda sunnib laulma huuli.
Praegu veel hingan
ja kõnnin vaikselt mööda mulda.
Kuni jõuan koju,
kust ekslema ei enam tulda.
Muld, minu puhta valge peo peal.
Muld.
Muld, sinitaeval pole piire,
aga ahta pihu varjutab must muld.
Praegu veel püüan
nii ahnelt maa- ja merehõngu.
Praegu veel usun,
et õnneämblik laotab lõngu.
Praegu veel korjan
ööhämarike hõbehetki.
Praegu veel loodan,
et ees on palju rõõmsaid retki.
Praegu veel aiman
neid sinitaeva kõrgeid tuuli.
Praegu veel tunnen,
kuis süda sunnib laulma huuli.
Praegu veel hingan
ja kõnnin vaikselt mööda mulda.
Kuni jõuan koju,
kust ekslema ei enam tulda.
No comments:
Post a Comment