Oeh

Kadestan neid inimesi, kelle jaoks on vaja vähe, et neil rahulolutunne tekiks. Ma võiks ju ka rahul olla. Mul on mõnus kodu, inimesed, kes minust hoolivad... mul on vanemad, mul on sõpru, ma käin väga tihti väljas lõbutsemas: pubis, baaris, klubis, bowlingus, piljardis, kinos... mu elu on hetkel hiiglama heas seisus. Kõik, mida vajan, on olemas. Sõpradega saab pidevalt lollusi tehtud. Uute inimestega saab tutvutud. Koolis on kõik veel OK.

Miks ma end siis viimasel ajal nii halvasti tunnen?
Tundub, nagu kõik oleksid mu ümber, aga oleksin siiski üksi

Sügismasendus?
Tont seda teab

tadaa Tallinn... mõneks ajaks!

4 matust 5 kuuga... nagu... mismõttes?! Mis sitt aasta see on, vabandage väga väljenduse pärast!? Kuule, aasta lõpuni on üle 2 kuu, ma juba kardan päris.
Ma pidasin kogu aeg 7t oma lemmiknumbriks, aga kuna 2007 pole just kõige rõõmsam aasta olnud, siis enam mitte!! Urrr.

Nüüdsest algas iseseisva töö nädal ka. St loenguid pole. St ma ei kavatsegi passida nädal aega Tallinnas, tulin koju. Ma olen tähele pannud, et ma olen ise Tlns muutunud sama närvihaigeks kui kogu Tallinn ise. Kõndides kiirustan kogu aeg kuhugi - isegi kui kiire pole; jooksen punase tulega üle sõidutee - isegi kui võiks vabalt pool minutit oodata. Napakas napakas napakas.
See ka, et Tallinnas pole vist ühtki kohta, kuhu saaksid rahulikult minna, ilma, et kuskilt kasvõi ÜKS auto mööda sõidaks. Pidevalt kuuled mingit läminat, mootorimüra, sireene... kodus on hea olla. Lähed aeda ja tõesti kuulad, kuidas tuul rohtu sasistab, linnud laulavad jne.
Muidugi on Tallinnas ka vahel lahe, kui midagi sõpradega saab ette võtta. Näiteks eile alles käisime Patrickus. Esialgu olime niisama ühikas, võtsime paar õlut ja ajasime juttu. Aga õhtu edenedes võtsime koivad tagumiku alt välja ning läksimegi pubisse. Põhjendusega, et poolsemestri lõppu tähistama. Nojah, võib-olla käisime ka sellepärast.
Sellel (kooli)aastal on üldse jube palju kogu aeg väljas käidud ja midagi ette võetud. Party after party after party. Kusjuures klubisse olen jõudnud ainult ühe korra ja ega mul kahju ka pole - ma pole klubiinimene :) Eelistan istuda pubis v baaris laua taga, ajada juttu ja võtta drinki kui niisama tõmmelda tantsupõrandal. Pubid kickivad klubide asse igakell:P Samas meeldib niisama kasvõi sõpradega ühikas läpakast filmi vaadata. Võtsin oma Simpsonite plaadid ka kaasa, mida olen ise põletanud. Ühe plaadi vaatasime ühel õhtul läbi ja päris palju on veel vaadata. Hea ajaviide ;)

Aga sel nädalal kavatsen päris palju õppida. Kuna võtan nüüd ülikoolis soome keelt ja viimasel ajal olen selle suht unarusse jätnud, siis tuleb hakata järele õppima. Samuti on vaja lugeda läbi üks soomekeelne raamat ja reklaamipsühholoogia kohustuslikku kirjandust ka. Reklaamipsühho on lahe aine. Ja tegelt soome keel ka. Sel semestril on kõik lahedad, välja arvatud euroopa integratsioon. Ma pole viimastes loengutes seal kohalgi käinud. Materjalid on netis niikuini nii, õppejõud loeb kõik slaididelt maha ja olgem ausad - mitte just eriti põnevalt.
Viimane kord olingi seal 15 minutit. Dimaga istusime ja mõtlesime kas minna või mitte. No mis ise pakud, mida me tegime.

Poole kohaga tahaks tööle ka minna. Halb on see, et ma ei räägi vene keelt ja kuna päris paljud venkud ei suvatsegi ära õppida eesti keelt, peab ju igal pool oskama vene keelt. Ajuvabadus. Mul on nii kõrini sellest, et iga nurga peal kuuled Tallinnas vene keel. Jah, veel üks Tallinna miinuspool.

Aga davaiks, ma nüüd veel natuke vaatan netis ringi ja siis hakkan "Põetaja Bettyt" vaatama. Hea film :) Aiiii kui mõnus on vahel olla täiesti omaette ja laiselda. Mm-mm-mm. Kuna Tallinnas tahes-tahtmata oled kõikidega kogu aeg ninapidi koos, eriti kui olen nüüd ühikas, on vahel omaette päris hea olla. Naudin seda siis vähekene :D
Aga olge paid, ärge pahandust tehke, sööge ikka hommikul Kellogseid, saage rate.ee'st üle (orkut ei loe, see koht on vähemalt normaalne (A)), tehke hommikuvõimlemist, peske hambaid ja... mida ma jahun. Ma ju pidin ära minema.

Adios

Kui rohi oli rohelisem ja taevas sinisem...

Loenguni on 1 tund ja 46 minti aega. Praegu istun Lastekodu tn ja kirjutan. Õppida ei viitsi praegu, lugeda ei viitsi... mitte kui midagi. Ime, et seda viitsin kirjutada.
Nädalavahetusel käisin kodus. Koristasime vanaema-vanaisa majas seal. Tõime mingeid asju koju (mõned voodilinad, rätikud, ehted, raamatud, albumid, vanaema postkaardid ja märkmikud, lauanõud, vaasid jne jne jne) ja päris palju läks põletamisele ka. Enamasti riided. Masendav,, elu jooksul muretsed omale riideid ja värke, aga lõpuks lähevad need ikka lõkkesse. Üht vanaema salli tahtsin aga küll endale jätta. Punane ja kena selline, pidulikemaks sündmusteks sobib pigem.
Isaga käisime surnuaias ka, puhastasime vanavanemate, vanavanemate ja vanavanavanemate hauaplatse.
Nägin pilte maakodust ka. Armas maamaja, millega seoses on nii palju ilusaid mälestusi, on maha lammutatud. Rehealune ja osa laudast ka. Majavaremete vahel oli veel vaid osa ahju püsti, mis suures toas oli. Nii masendav oli seda vaadata. Kõik nagu oleks korraga meelde tulnud: ajad, mis seal veedetud on. Üks osa elust lihtsalt lammutati ära. Muidugi müüdi see maja juba ca 6-7 aastat tagasi maha, aga vähemalt oli see alles. Mõnikord käisin seal maja juures kui see enam meie juures polnud. Lihtsalt, et tunda seda erilist lõhna, mis suitsusaunas oli, et juua kaevuvett... seal kaevus oli kõige õigem vesi üldse: puhas, maitsev, külm... seda Tallinna kraanipaska ei julge juuagi. Sellel on juba mini kahtlane lõhn küljes mumeelest. Aga nüüd ma tean, et seda kohta pole enam üldse alles ja see tundub nii kummaline. Nii loomulik oli ju, et olin suviti kogu aeg seal. Muul ajal ka. Kõik on nii värskelt meeles, isegi see, mis on juba väga ammu möödas... Kahju, et poleks ajamasinat, millega aeg-ajalt tagasi minna. Veedaksin vist küll suure osa ajast seal ja kõik oleks jälle nii nagu kunagi. Imelik, kõikide asjadega: siis kui sul on käes midagi head, ei oskagi seda piisavalt väärtustada, aga kui see on lootusetult läinud, siis saad alles aru, kui palju see tegelikult tähendas. Aga pole midagi parata, see on inimloomus :)

Midagi vähem masendava ka: homme lähme Hollywoodi, yay. Jõmmiklubisse :P Aga ainult selle tõttu, et seal on mingi tudengite baarmani üritus vms, mida tahaks näha.
Ja reedel hakkab juba rohkem nalja saama ;) Kes teab, see teab

Aga okidoki, adidas!

We had joy, we had fun....

Viimati kirjutasin paar päeva rohkem kui 1 kuu tagasi... vahepeal on nii mõndagi toimunud ja polegi olnud erilist aega ega viitsimist blogida.
Eile ja üleeile olin laeval (Galaxy) tööl ka, tegime pimetesti kolme erineva likööri kohta: Vana Tallinn, Baileys ja 1 jook oli mõlemal päeval erinev. Esimesel päeval oli mingi uus lätlaste liköör Šarlote ja teisel päeval ka 1 lätlaste liköör, mis on veel uuem, et sellel pole nimegi. Ju on see alles nö "katsetusel", et kas inimestele see üldse läheb peale. Mulle läks küll, see teine on mumeelest palju parem kui see Šarlote. Aga ühe Šarlote ja ühe selle uue võtsin koju ka kaasa. Kõik said ühe Šarlote ja siis teised võtsid siis ühe Vana Tallinna v ühe Bailyse. See seltskond kellega ma seal olin oli jube kift. Klapp oli hea, koostöö oli hea. Nalja sai ka palju. Äge, sama rahvaga teeks teinegi kord midagi koos. Esmaspäeval minnakse veel Galaxy peale, aga mina ja Riin (üks tüdruk, kes meie nö kambas oli) ei lähe. Nüüd mõtlen, et tahaks isegi minna, aga alguses ütlesin sellele "ei" ja nüüd on juba firma poolt laevapiletid ostetud esmaspäevaks ja vist ei saagi. Aga jah, täiega positiivne kogemus :)

Aga lühidalt, mis vahepeal toimunud...
käidud juba lemmikpubides + kuulsaalis loomulikult. Pubid on muide palju lahedamad kui klubid. Esiteks sellepärast, et ma meelsamini võtan mingi joogi ja ajan sõpradega juttu kui vehklen tantsupõrandal. Lisaks peab seal kõrva karjuma, kui midagi öelda tahad. 1 asi veel - mulle eriti ei sümpatiseeri diskotants :P Vb olen vanamoeline, aga mulle meeldib palju rohkem tantsida koos partneriga ntx valssi vms, kui karja tüdrukutega ringis kuidagimoodi käsi vehkida ja tõmmelda. Aga vahel on see viimane variant ka muidugi äge.
Tantsimisest rääkides käisin viimati Club von Überblingenis tantsimas, kuigi ainult paari tantsu jagu. Seal oli tudengipäevade lõpetamine ning põrand oli rahvast täis, võimatu oli seal normaalselt tantsida. Lõpuks tegime lihtsalt julmalt ruumi ja tantsisime veidi, päris äge oli. Suurema osa ajast muidugi istusime lauas ja vestlesime. Päris palju sõpru ja tuttavaid oli seal peol. Ja see Club von Überblingen on mumeelest hästi kena klubi. Üsna stiilne ka. Aga jah, tol õhtul oli seal päris palju rahvast ja mingi aeg pandi uksed kinni, kuna sisse rohkem ei mahtunud lihtsalt. Aga kuulsin, et mõned olid ikka sisse ka pärast saanud, kes ukse taha jäid.
Tudengipäevad olid päris kiftid üldse. Käisin muidugi avaparaadil ja hiljem öölaulupeol. Avaparaad venis päris pikalt, nii et kui jõudsime Viru tn Mäki juurde, jooksime sinna sisse, võtsime ühed burksid ja pärast jooksime oma kooli rahva juurde paraadile tagasi, saime nad juba sealtsamast Pärnu mntlt kätte :D Öölaulupidu oli ka tore. Lauldi rahvuslikke laule ja "kuldvarasse" kuuluvaid laule ka. Koitu ja Ei ole üksi ükski maad lauldi 2 korda lausa...
Kahju, et ma ei ole leidnud pilte tudengipäevade marsist ja öölaulupeost. Mikngid vennad pildistasid küll kogu aeg, aga jah...

Paar kursaüritust on ka juba olnud. Esimene oli koolis tutvumisõhtu uute haldukatega ja edasi mindi Kolumbusesse. Me Liisiga kooli ei läinud, aga hiljem Kolumbusesse küll, mõned tegid veel nii. Ja viimane kursaüritus oli alles neljapäeval - rebaste ristimine. Kõigepealt olid igasugused mängud ja ülesanded neile linnas: Tammsaare pargis, Toompeal jne. ja hiljem läksime bussiga Glehni lossi. Hahaa, Rebastel kästi päris "väike" kogus õlut bussis ära juua. Muidugi ega ainult rebased joonud. Aga jah, pidu oli päris (Y).

Saue mõisas oli ka Liisi sünnipäev. Seal oli ka niii äge. Sai sauna, aurusauna ja puha... tore rahvas oli ka koos :) Vahva!
Paar päeva pärast seda oli Pärnu Jahtklubis Qnni sünnipäev. Kinkisime talle pudeli tequilat, sidruni ja veidi soola, mis sümboliseerib ta eelmist sünnipäeva :P (hahaa, kes teab, see teab. Aga ütleme, et palju tequilat ja palju õlut ei tasu koos juua. Muidugi, kui ei taha, et järgmisel päeval soovid elu eest surra... Ma arvan, et tõeline pohmell ongi see, kui alguses loodad, et ei sure, aga natukese aja pärast juba loodad vastupidist)

Enivei, nende kahe sünnipäeva vahele jäi Rock Cafes NIGHTWISH!!! See oli uue solistiga kõige esimene kontsert ülds. See oli niiii lahe. Oli kohe näha, et bändiliikmed andsid endast parima ja nautisid ise ka täiega kontserti. Rahvas elas ka täiega kaasa. Punkarid ja metalikuulajad OSKAVAD kontserdil kaasa elada. Nad ei passi lava ees kalapilguga ega häbene kaasa karelda ja laulda vähemalt. Kusjuures selliseid inimesi on ka, kes ronivad lava ette ja siis põrnitsevad kõiki tigedalt, kes julgevad natukenegi energilisemalt kaasa elada. No fuck... need võiksid ju kohe alguses omale istekohad võtta. Aga jah, Nightwish oli niii niiii niii niii nii niii niiii niiii niiiiiiiii niiiiii hea. Ja mulle täiega meeldis kidramees (paremalt teine) Ta oli nii lahe :)
Nüüd tahaks Marilyn Mansoni ja Bryan Ferryt ka näha. Alice Cooperit võiks ka... Cooper esineb koos Foreigneriga ja see ausalt öeldes ei huvitagi. Aga ok, aitab ka praeguseks

PS! Nüüd ma mõtlen kas viitsin täna jõusaali minna v ei... mmm... lähen järgmisel nädalal vist ikka (A)
Adios