Loenguni on 1 tund ja 46 minti aega. Praegu istun Lastekodu tn ja kirjutan. Õppida ei viitsi praegu, lugeda ei viitsi... mitte kui midagi. Ime, et seda viitsin kirjutada.
Nädalavahetusel käisin kodus. Koristasime vanaema-vanaisa majas seal. Tõime mingeid asju koju (mõned voodilinad, rätikud, ehted, raamatud, albumid, vanaema postkaardid ja märkmikud, lauanõud, vaasid jne jne jne) ja päris palju läks põletamisele ka. Enamasti riided. Masendav,, elu jooksul muretsed omale riideid ja värke, aga lõpuks lähevad need ikka lõkkesse. Üht vanaema salli tahtsin aga küll endale jätta. Punane ja kena selline, pidulikemaks sündmusteks sobib pigem.
Isaga käisime surnuaias ka, puhastasime vanavanemate, vanavanemate ja vanavanavanemate hauaplatse.
Nägin pilte maakodust ka. Armas maamaja, millega seoses on nii palju ilusaid mälestusi, on maha lammutatud. Rehealune ja osa laudast ka. Majavaremete vahel oli veel vaid osa ahju püsti, mis suures toas oli. Nii masendav oli seda vaadata. Kõik nagu oleks korraga meelde tulnud: ajad, mis seal veedetud on. Üks osa elust lihtsalt lammutati ära. Muidugi müüdi see maja juba ca 6-7 aastat tagasi maha, aga vähemalt oli see alles. Mõnikord käisin seal maja juures kui see enam meie juures polnud. Lihtsalt, et tunda seda erilist lõhna, mis suitsusaunas oli, et juua kaevuvett... seal kaevus oli kõige õigem vesi üldse: puhas, maitsev, külm... seda Tallinna kraanipaska ei julge juuagi. Sellel on juba mini kahtlane lõhn küljes mumeelest. Aga nüüd ma tean, et seda kohta pole enam üldse alles ja see tundub nii kummaline. Nii loomulik oli ju, et olin suviti kogu aeg seal. Muul ajal ka. Kõik on nii värskelt meeles, isegi see, mis on juba väga ammu möödas... Kahju, et poleks ajamasinat, millega aeg-ajalt tagasi minna. Veedaksin vist küll suure osa ajast seal ja kõik oleks jälle nii nagu kunagi. Imelik, kõikide asjadega: siis kui sul on käes midagi head, ei oskagi seda piisavalt väärtustada, aga kui see on lootusetult läinud, siis saad alles aru, kui palju see tegelikult tähendas. Aga pole midagi parata, see on inimloomus :)
Midagi vähem masendava ka: homme lähme Hollywoodi, yay. Jõmmiklubisse :P Aga ainult selle tõttu, et seal on mingi tudengite baarmani üritus vms, mida tahaks näha.
Ja reedel hakkab juba rohkem nalja saama ;) Kes teab, see teab
Aga okidoki, adidas!
No comments:
Post a Comment