
Aerosmithil sai siis käidud(Y). Olime seal Alariga, Liis T.ga ja ta kutiga. Elo pidi ka alguses tulema meiega, aga ta jättis oma mobiili koju ja me ie saanudki teda kätte statal. Läksime 5ks kohale, sest väravad pidid ju siis lahti tehtama. Aga tüngtüng, nati peale kuut tehti hoopis. Siis pidime nats veel passima, et staadionile ka saaks. Umbes pool 8 lasti statale ka. Siis seal veel venis, tegime Alariga kahe peale ühe õlle ja ootasime. Lõpuks, ca 10 ajal tuli lavale Tanel Padar & The Sun (kahju, et nad end nii üle mänginud on. hea punt, aga ära tüütab, et igal pool esinevad nemad. Igal mõttetul külapeol. Võiksid siiski mingit mainet hoida, ega nad mingi Mari-Leen ole :p) Nati peale 10t tuli siis lavale AEROSMITH!!! Aiiii see oli tõsiselt hea live. Kahjuks me eriti palju ei näinud liikmeid, sest seisime üpriski taga pool ja palju inimesi seisis ees. No nats nägime ikka ka. Suured ekraanid olid õnneks lava kõrval. (Haha, Steven Tyleri kõhule oli kirjutatud "LAKU MIND") Aga ma jäin igati rahule. See ootamine tasus end ära. 3 asja ei meeldinud ainult:
1. Päris palju oli selliseid inimesi, kes käisid seal ainult õlut joomas ja tuima pilguga kontserti vahtimas. Ime, et nad plaksutasid (kuigi mitte kõik neist). Lihtsalt passisid. Sama hästi võib kodus makist muusikat kuulata. Aga oli ka palju neid, kes kaasa elasid täiega :) Ja mis rock kontsert see on, kus sa kaasa ei ela? Ega Aerosmith ole mingi...ma ei tea... Richard Clayderman, keda istudes vaikselt kuulad :p
2. See, et Edgar Savisaare lõusta näidati 2 korda suurel ekraanil... Muide, ta istus ise ka kontserdil, seisime talle üpriski lähedal. Tõsine rahvamees, istub seal, kus lihtinimesedki :p
3. Turvad. peale kontserti, kui statal oli veel vb paarsada inimest, mõtlesime Alariga jalgpalli mängida (A Le Coq Arenal pole just paljud jalkut mänginud eks :P). Palliks võtsime tühja õlletopsi, väravateks mingid lapakad, mis seal maas vedelesid. Saime nats mängida, siis ajas üks turva meid ära. Küsisin, et miks, statal oli ju veel rahvast, miks just meid ära aeti. Turva: "aga teised ei mängi jalgpalli". On idu :D Me läksime nats maad eemale ja mängisime ikka edasi. Mingi tüüp seda rõõmu meilt küll nüüd ära ei võta :p Kindlasti talle Aerosmith ei meeldinudki, kuulab oma trance'i ja käib Hollywoodis ning pidi taluma terve aja teistsugust muusikast. Poor baby... Veel oli seal 2 nõmedat turvat, keda nägime. Mingi naine oli just stata väravatest välja läinud, kui pööras tagasi. Enam teda sisse ei tahetud lasta. See naine hakkas täiega paluma, et nad võiksid ikka lasta, ta kodu on nii lähedal ja sealt väravate seest minnes jõuaks ta ju nii kiiresi. Turvad olid kohe "ei, ei, me ei tohi kedagi sisse lasta, ainult välja". Valusad tillid. Naine tahtis ju ainult koju minna ja tiir, mis ta pidi siis tegema, oli tõsiselt suur. Midagi poleks ju juhtunud, nii palju inimesi oli veel seal väravates sees. Neile turvadele oli ajude vahele pandud käsklused, mis nad tegema peavad ja nad oma mõtteid ei suutnud ju kasutada. IQ zerod :p Aga mis parata.
Enivei, kontsert oli lahe. Jäin kõvasti rohkem rahule, kui selle Pet Shop Boysi omaga (viimane suurem kontsert, kus käisin siis). Sealt PSBlt jäi midagi puudu... ja ma ei ole just nende andunuim austaja ilmselt ka...
No comments:
Post a Comment