Jõulumälestused

Täna magasin 5ni, asi seegi,. Magama läksin 10st (tegelt 9st juba oli nii, et iga 5 mindi tagant vajutasin äratuskella kinni). Täna lähen tund aega hiljem, et saaks tund aega hiljem ärgata. Tahan unereziimi jälle paika saada. Viimasel ajal on mitu korda nii olnud, et olen 24h üleval olnud ja siis mingi 3 h maganud. No thanks!

Hetkel kuulan Skunk Anansie - Selling Jesus. Päris raju asi.
Snusimure sain ka vist lahendatud. Leidsin vahendaja ka, küll foorumi kaudu, sest ühtki tuttavat lähiajal Rootsi ei lähe (vähemalt ma ei tea, et läheks). Tahan 3 litrit Ettani muda ja litri Skrufi. Viimast pole kunagi proovinud, aga pidi jube hea olema, tahaks ka siis ära proovima. Muidu viimasel ajal on ikka Ettanit moka alla pistetud. Kusjuures snus tekitab jubedalt sõltuvust, veel hullemat kui sigaretid. No eks see oleneb inimesest muidugi ka, aga minu puhul vähemalt. Õnneks pole nüüd jupp aega tossanud, rõve asi, ma ju tean.



Jõulud olid ka toredad. 21sel olime Tammneemes Piia juures, tegime piparkooke, ajasime juttu, vahtisime videoid jne. Mõnus vaikne õhtu sõprade seltskonnas.
Päris jõuluõhtu oli ka tore. Jõuluvana käis ja puha. Kahju, et isa parasjagu toas polnud siis :p Tegelt jõuluvana polnudki algul plaanis, see tuli nii spontaanselt. Inksu ju oli meil ja arvati, et tal on lahe, kui jõuluvana tuleb. Oli kah. Alguses kilkas küll, et see on ju papa, aga me esitasime talle mõned veenvad argumendid, et ei ole :p Kirikus käisime ka, Halliste kirikus. Seal nägime isegi Toomas-Hendrik Ilvest. Tal ju see Ärma talu seal nii lähedal. Üldse on nii, et Ilvest näen ma pidevalt, kas siis Tallinnas, meist Nõmme-Pärnu vahelisel teel mööda sõitmas esmaspäeva varahommikuti või siis kuskil Halliste kirikus :P.
Kirikus sai nalja ka. Istusime kuskil päris taga pingil, seal taga oli üks maal püsti pandud seisma, ei olnud kinnitatud ega midagi. Maal oli Jeesusest. Ja see kukkus mulle kaks korda pähe järjest. Ilmselt Jeesus ilmutas end kirikus mulle. Igatahes hoidsime elu eest naeru tagasi. Päris jube, jõuluõhtul kirikus jumalateenistusel niimoodi naeru tagasi hoida. Aga ees seisvad mutid itsitasid ka. Teine hea asi oli, et kui koor laulis "püha ööd", siis Inksu laulis kõva häälega kaasa midagi "vankri rattad veerevad". Koomiline kirikuskäik oli :D

Ja nüüd mõned fotomälestused eel-jõuludest Piia juures ja jõuluõhtust kodus ka.

MCR

Uus hea avastus - My Chemical Romance. Ok, tegelt see punt on juba mitu aastat tegutsenud, aga meeldima hakkas nüüd. Kuulasin nende eelmise aasta "lapsukese" ära ja hakkas kõrvu silitama küll. Nüüd ehib enda kogu ka nende "The Black Parade". Ikka kõrvetatud versioon, kuidas siis muidu:P. Lääne omadest oleks nõus ostma praegusel hetkel vaid Duran Durani uut plaati (mille ma Gerdi käest ilmselt sünnipäevaks saan, jee :D) Duranidest kunagi hiljem. Võib-olla hiljem. Ma võiks neist pikalt rääkida ja keegi ei viitsiks lugeda niikui nii.

Kunagi hiljem räägin sellest ka, mis vahepeal toimunud on. Senikauaks adjöö!,

Aaa, muutsin nati blogi välimust ka. Lisasin külje peale igast pilte ja staffi + lõppu ka videovärgi. Mis teha, kui aega liiga palju :D

Fckng loomappiinajad :@

Miks on olemas nii kurjasid inimesi? Kuidas inimese süda üldse kalgistub, et nii õelaks muutub? Mis seda nagu põhjustab? Võsareporteris näidati üht meest, kes lõi teiste väikese koera nii vigaseks, et arvatavasti pannakse magama (kui pole juba pandud). Koeraomanik läks kahe väikese koeraga jalutama, üks rabeles lahti rihmast ja pani jooksu. Ees, kelle poole ta jooksis, oli mingi noorem mees, kes on invaliid.Ta oli sellele koerale raudkepiga heast peast täiega vastu pead löönud. Seda koera näitas ka, hästi vigastatud, kael kinni seotud ja täiesti audis. See perenaine nii nuttis ja ütles, et arvatavasti pannakse ikkagi magamaa. Nii kahju hakkas.
Siis Võsa-Pets läks selle tüübi juurde, kes lõi. Tead kui haiget mula ta rääkis. Mingi krdi süüdimatu mulje jättis endast. Kõigepealt väitis, et eiei ta ei kavatsenud üldse lüüa, ta lihtsalt VEHKIS OMA KEPIGA. No wtf. Siis hakkas halama, et tal on nii raske, ta on invaliid ja peab seda keppi kaasas kandma jne (oli kohe aru saada, et tahtis, et temast hale hakkas) Siis ajas sellist juttu umbes "see on kahetsusväärne, kuidas koerapidajad oma koertega käituvad". Jumala lambist tõi sellise lause, midagi ei põhjendanud ka. Siis juba ütles, et see koer jooksis ta poole KAVATSUSEGA teda hammustada ja sellepärast lõigi teda kepiga, muidu oleks jalaga löönud, aga ta vaeseke on sant ja ju ei saanud jalaga :S. No wtf. Esiteks, kuidas ta nii hästi nägi läbi koera KAVATSUSI, ja teiseks ta enne väitis, et kogemata lõi ja nüüd juba, et lõigi teda ja oleks veel jalaga ka löönud.
Ja see koer oli tõesti väike. Selline ei hammustagi ju õieti, vaid naksab (kui ta üldse olekski hammustanud. Ükski koer ei lähe heastpeast kellegi juurde ja ei hammusta, kui ta terve on. Tavaliselt hammustatakse, kui omandit kaitstakse).
Krt, sant või mitte, aga selline on uss, mitte inimene. Hale temast ei hakanud, viha tekkis lihtsalt. Raisk... koer on ka elusolend ja tappa heast peast koer, no minu jaoks on see sama, mis mõrvata inimene. Ok, ei saa võrrelda inimest loomaga, aga tegu on samaväärne. Värdjas mees. Suva, et sant, aga värdjas. Tuhat *** talle ***sse (haaa, vabandust) Aga tõesti... vb tundis end siis elujõulisena, et sai väiksele koerale kepiga vastu pead lajatada :S Sitahäda selline

Ma lähen nii kurvaks ja vihaseks iga kord, kui loen, kuidas mingeid loomi lihtsalt niisama piinatakse, pekstakse jne. Mispärast? Et kõik neile tagasi ringiga läheks

Ma ei oska pealkirja panna

Paljude meelest on jõulude tähenduseks vist õgimine. "Ma võtan jõulude ajal alati 3 kg juurde" jne. No eks ikka süüakse kartulit, hapukapsast, verivorsti jne, aga keegi ju ei käse end lõhki süüa. Ma ei saa aru...
Ja mul on tõsine plaan alla võtta. Ma olen seda alati tegelikult plaaninud, aga pole õnnestunud. Õllekõht on ka ees. Õnneks enam alkoholiisu ei ole niikui nii. No sünnipäev tuleb veel üle elada, siis on kõik ok :p Ma mõtlen, et mida 4ndal üldse teha? Vaikne koosistumine? Lauamänge? Joomismänge? Muid seltskonnamänge (a la Bingo, mille mu ema kapist üles leidis)? Mingi võistkondadevaheline mäng? Any ideas?
üks asi on kindel -kui 22 saan, ei taha enam korraldada midagi. Las seekord tõesti jääda viimaseks. 21 ju ilus number - saab minna kasiinosse, kogu raha maha mängida ja pärast minna Sohosse strippi vaatama. Seal on ikka meesstripparid ka ju? Keda naisstripparid kotivad? :p
Kui 22 saan, tahaks hoopis Alariga reisile minna. Ainult tema ja mina ja mingi soe maa. Ja üldse, pidudest on kõrini. Tänapäeval kõik mõtlevad "uuu, saan mingi 30, alles siis vb tahaks pere. Praegu on vaja tööd tehes tippu jõuda, saada lahe lukskorter ja panna pidu koguaeg blablabla". Mõnel inimesel on muud väärtused ka. Ja no üks laps võiks ikka vähemalt olla enne kui 30 saan. Pealegi, tüdinud olen, et leida põhjuseid, et kuskil koos sõpradega-tuttavatega "üks jook võtta", millele järgneb teine jne. No vahel ikka võib, aga.... praeguseks aitab. Uuel aastal mõtlen vb uutmoodi.
Uuel aastal tahaks palju asju teistmoodi teha.

Sunday night...

Ma olen õnnelik. Mul on head sõbrad, kes mind ära kuulavad, kui vaja, kellega saab lõbusaid asju ette võtta.
Mul on toetav perekond. Hoolivad vanemad. Maailma kõige lahedamad vennad.
Mul on armsad koduloomad, keda saan väntsutada ja kellega mängida :D
Mul on keegi väga eriline inimene, kes mind armastab ja keda ka mina südamest armastan.
Ma tean, et ta teeks mu eest palju ja ma olen selle eest talle nii tänulik.
Mul on inimene, kellta ma oleks poolik.

Oijah... tuli selline tunnete vool praegu :D
Eile käisid Pirru, Mari ja Kareli siin. Üks asi on kindel: Pirruga ei maksa joogimänge mängida. Eriti kui ta juhtub lõuakunn olema ;p Aga üldiselt oli vahva. Ühe kurva uudise kuulsime ka. Üks 12ndik oli ära surnud. Nii noored inimesed ei tohiks surra ju! Elu on niigi lühike
Oijah... Lihtlaused ruulivad. On. Ju. Nii. ?
Hetkel olen üksi, kütan siin ahju ja naudin üksiolemist täitsa :D

Foreeeva yang

Alphaville'i tuuri nimi on "forever young". Kas see natuke irooniline pole? I mean... check out the pic!

Mõttetut mula jälle

Jälle üks tass vähem pesta. Killud ja kohviloik on ka kokku koristatud. Mida nüüd järgmisena ette võtan? :)
Teist nädalavahetust järjest olen Tallinnas. Mõtlesin, et õpin hästi palju, aga kuigi palju seda õppimist kahjuks ei tulnud. Ise olen jobu. Pärast paanitsen enne eksamit/arvestust, et midagi ei tea, midagi ei oska, midagi ei suuda jne. Aga tegelt poliitiliste ideoloogiate esseed on üsna normaalselt juba tehtud, nii et polegi hullu midagi.

Angel Cafes käisime ka reedel jälle. Peaks tegema Angeli klatšinurga, et mis prominente seal alati kohtab. Tegelikult on see lahe koht.
Läksime sina ca 11 ajal. Kohvik oli muidugi täis inimesi, aga õnneks jäi üks laud kohe vabaks ja saimegi end sinna maha istutada. Ja Angeli kokteilid on ka ikka üle prahi :) Nämmmmmad!
Tuli välja, muide, et Angeli pelmeenid ka. Alari tellis neid ja proovisin ka, olid tõesti head. Poepelmeenidega ei anna küll võrrelda.
Suhkruvatti sain ka! :D All klubis oli pidu ja kohvikusse tuldi seda promoma. Üks kutt tuli nelja suhkruvatiga ja mina sain ühe neist (A). Jeeee!

Aga nüüd lähen mune praadima, vorstitükkidega. Kell on veerand 8 ja pole täna veel söönud. Mitu tassi kohvi olen kaaninud ainult. Head aega!

En ymmerä viroa!

Niin... nyt mä ei enään en ymmerä ei mitään. Näen vain erästä poikaa... pieni, punatukkainen ja pisamainen... pikkukaupunki Hömpstad.... EIIIII!! KYLLIN!!! No mitä sä haluat minusta? Mun aivot on jo pehmeä. Haluan puhua taas viroa, mutto en enää osaa... Ai perkele. Pitäisin ottaa näkymättömyyspulveria, sitten kävellä seinien läpi ja katsoa ihan paljon penista.... Eh.....

Aaaaa, ja seda kõike tegi üks üle linna Vinski, ninatark poisiklutt.
Õnneks lähen varsti välja. Reede õhtu. Aajee. Rocknroll.
Ja FHMis oli niipalju tõtt, et tegelt ROKIVAD head rockbändid. Mitte inimesed diskosaalis, joogid, tiinekad Viru keskuses jnejnejne. Või teine võimalus rokkida, on juua Saku Rocki. Mida ma ei tee.

Laskem nüüd ajul puhata

Filmifanattide festival

PÖFF

Tänasest siis hakkas PÖFF. Järgmisest nädalast alates hakkab põnev olema :)
Peab hakkama otsima filme, mille sisu tundub põnev olevat.
Ja neid muidugi vaatamas käima.
Daaa

Turkey or Chicken? Hmm... Turkey!

Mis see on, et ma und ei saa? Viimasel ajal alles ca 4 ajal tuleb uni. Ja eriti mõnus, kui 7 on äratus ka. Praegu ongi zombie tunne, aga ei maksa nüüd magada, muidu jälle öösel und ei tule :S Kuigi tõenäoline, et üleväsimuse tõttu ikkagi hiljem magama ei jää. Wee.


Trammis olid mingid värdjad tatikad, no ca 3-4 klassi omad. Jooksid karjaga trammi, sõnadega "türa", "putsi" jne. Ma mõtlesin a la "mismõttes?!" Ma ei mäleta, et keegi oleks nii rääkinud, kui ise sama vana olin. Tegelt lapsed ja noored lähevad üldse järjest värdjamateks. Mitte, et ma olen Suur Vana Juht, kes peaks targutama... aga tegelt see on ju nii. Mingi juba eos kärvanud ajudega rate põlvkond on peale kasvanud, kelle sõnavara on väga... anatoomiline...khm. Siis terve tee karjusid mingeid roppe "vaimukusi". Rõvedad tatid. Oleks tahtnud neil kukaldest kinni võtta ja peadpidi omavahel kokku lüüa :P Mulle lapsed meeldivad(see pole iroonia muideks)... aga normaalsed lapsed, mitte mingid ülbed tatid.

Täna oli euroopa integratsioonis lahe seminar. Oli hääletamine, kas lubada v mitte Türgi EL-i. Olin Tšehhi peaminister ja mina olin poolt. Kui aus olla, siis ma EI OLE poolt, aga pidi väljendama enda riigi, mitte iseenda seisukohta. Ja no ma veitsa googeldasin ja leidsin, et Tšehhi on poolt. Muide, neid, kes vastu oli, oli tunduvalt vähem, veerand kõikidest umbes. Seminar oli naljakas. A la
"Kus Soome peaminister on?"
Kellegi hele hääl: "Siin!"

Homme on kursapidu ka. Koplis, Villa Leonardis. Ja kuna olen ikka poolenisti mõtetega veel koolis, toon siingi pluss- ja miinuspooled välja.
+ PIDU JU!
+ Suur koht, palju ruumi
+ Saun
+ Bassein
- Koplis
- See toimub neljapäeval ja reedel on kl 10 soome keele loeng ja kuna ma olen üsna palju sealt puudunud, peaksin ikkagi minema

Neljapäev valiti vist sellepärast, et tegelikult suurel osal haldukatel siis loengut pole. Lihtsalt neil hulludel, kes valisid omale mingi aine selle päeva peale. Näiteks nagu...mina!
Aga leppisin Liisiga kokku, et ostan homme Bacardi Blacki ja Coca ära ja pärast arveldame siis.

Mis veel uudist.... ma ei teagi... Tumedaid mõtteid on viimasel ajal palju. Ja nii närvi käivad 24/7 smileface'id. Nad on nii võltsid tegelikult. "Wee, elu on lill, mul on roosad päikeseprillid kogu aeg ees, inimesed on toredad blablabla" jms shit. Päris on. Inimesed keeraksid teistele kärna heameelega, et ise kasu saada. Pole just tore märk?
Lisaks on nii palju selliseid, kes võtavad teisi inimesi, kes neist hoolivad iseenesestmõistetavalt. Sellest ma ka aru ei saa. Miks ei osata hinnata inimesi, kes sinust hoolivad, seda neile välja näidata ja ka teistele näidata, et hoolid kellestki... Ma ei tea.
Tean ka inimest, kes küll teadis oma lähedase inimese unistustest ja omaarust hoolis, aga midagi ikkagi ette ei võtnud, et oma hoolimist välja näidata ja neid unistusi natukenegi täita. Kusjuures need unistused polnud midagi nii suurt. No ja asi lõppes sellega, et see inimene, kes ei teinud teise inimese hoolimisest välja, kuigi omaarust "andis endast küll palju", saadeti ka pikalt. Sest ta tegelikult ei viitsinudki pingutada. Õige kah tegelt, milleks raisata oma aega ja energiat kellelegi, kes ei oska seda hinnata?
Ma olen paar sõpra kaotanud. Selles mõttes, et nad on jäänud kaugeks ja ise ei tunnegi enam huvi teise tegemiste vastu. Ma olen küll neid välja kutsunud, nende kohta küsinud jne., aga nad ise pole midagi suurt sõpruse jaoks andnud. Lõpuks andsin ka alla, ma pole mingi idioot, kes üksi sebima peab. Fuck it, selliseid inimesi ma ka oma ellu ei vaja. Tegelt eriti nõme, et kui vajad kedagi, siis seda inimest pole su jaoks olemas, aga kui temal on mingi mure, oled sa esimene, kellele halama hakatakse.

Tegelt seekordne sissekanne tuli äärmiselt negatiivne. Ma parem lõpetan enne, kui end vihkama hakkan :P
Adios

***

Täna ma tegin pattu. Läksin Hesi ja ostsin ühe eine. Siis ajasin veel sprite ka leti ees maha. Mõtlesin umbes: "tramaivõi, persse kui piinlik". Aga ju siis keegi kõrgemal nägi, et ma pahandust tegin ja otsustas mind selle eest ka karistada... Õnneks sain uue tasuta Sprite :)
Aga ma tegin midagi normaalset ka vähemalt - võtsin ratest viimsegi pildi alla. Kammoon, see koht on haige. Pesuväel väänlevad lapsed, mingid 11,12,13 a nokad kirjutamas kommentaare stiilis "icc icc, sa oled nii seksuu", "appiih, kui seksikas!"jms. V siis inimesed, kes tuunivad end nii ära, et näevad välja kui plastiknukud. V siis inimesed, kes nuiavad kümneid ja inimesed, kes saadavad kümneid. Kammooon. Milleks? Ostke 10 krooni eest saia ja minge nt parte söötma. Mõned saadavad ma ei tea mis summa eest sinna raha. Pathetic. Rate - edevuse laat :D Kes teab, ehk panen kunagi sinna pildi tagasi. Aga siis peaks olema mingi tõsine põhjus selleks. Muidu ma ei tahaks olla sealsete pervode paradiisis, mk-mm :D

Eilne öö oli päris väsitav, seega on kogu tänane päev läinud vedelemise tähe all. Midagi ei viitsi teha. Homme tuleb midagi ette võtta. Kusjuures, tahaks teha midagi üksinda. Ei viitsi kellegagi kokku saada, kuhugi istuma minna, et drink võtta ja juttu ajada jne. Tahaks näiteks jalutama minna Piritale, täiesti üksinda. Või siis minna kinno, kah omaette. Minna jõusaali. Lugeda head raamatut. Kuulata head muusikat... lihtsalt olla natuke iseendaga ;)
Aga õppima peab ka. Selleks pole kahjuks küll tahtmist... aga PEAB.

-------------------------------------------------------------------------------------------------

***

Eile vaatasime Piia, Kairi ja Alariga Alari juures Koppsi, siis läksime Patrickusse, siis öösel vaatasime veel Pulp Fictionit. The End.

Nädalavahetusel olen Tallinnas. Kavatsen õppida.
Tuju on ka kehva. Mõned asjad lihtsalt võivad meeleolu nulli keerata...

Piial võiks kiiremini asi läbi saada!

Just lõppes reklaamipsühholoogia kontrolltöö, nüüd olen sotsiaalteaduskonna õpikute saalis (raamatukogus siis muidugi) ja ootan, et Piial loeng läbi saaks, siis lähme koos Lost Continenti. Kõht on tühi.
Töö oli kerge, kuna õppejõudu polnud ja mingi asenduskutt oli, kes tegeles seal omade asjadega ja kõik said vabalt maha teha. Õnneks mul oli eelnevalt kõik juba enam-vähem selge niikui nii. Reklaamipsühho on huvitav aine ka:)

Mis vahepeal toimunud jälle... no kolmapäevad hakkavad vist saama üleüldiseks olengute nädalapäevadeks. Mulle meeldib öelda OLENG selliste dringiste õhtupoolikute kohta. Peod nad otseselt pole, lihtsalt istutakse koos, puhutakse juttu, mängitakse kaarte või ulukit (lahe mäng:P) jms. Eelmisel kolmapäeval oli näiteks Taneli sünnipäeva tähistamine ühikas ning eile oli ka mingi värk. Alguses pidid üldse kõik ühikatuttavad kokku saama ja pralletama, aga siis kõikidel oli mingi põhjus, miks ei saa. Kata pidi õppima ja seega Tanel ka ei saanud, Maris oli varem lubanud juba teistele, et läheb välja. Anke ja Kairi hüppasid läbi ca veerand tunniks ja läksid ka ära. Aga Eva tuli.... edasi ma ei räägi, kes teab, see teab. Igatahes lahe oli. Ja kui me Kairiga mõtlesime, et ei viitsi kuhugi välja minna, siis kell 1 ronisime ikkagi Pärnu mnt Patrickusse kambaga, tund enne selle sulgemist :p Aga äge oli.

Nädalavahetusel olen Tallinnas. Viimasel ajal olen tihedamini siin nädalavahetustel. See bussiga 3h loksumine kogu aeg viskab kopa niiiii ette. Olen siis kauem Tallinnas, et pärast see loksumine nii jube ei tunduks :p Mõtlesin, et sel nädalavahetusel on väga pai ja õpin. No v.a. reede, sest siis pidime välja minema. Kristiinaga juba ammu plaan midagi teha ja Piia tuleb ka, saab Tammneemest ära vahelduseks. Vaatab, mis üldse saama hakkab.

Adios!

Süstides hingedepäeval...

Täna on hingedepäev, süütasite ikka küünlad?

Selluga käisime loomaarsti juures ka ära.
1. Ta rabeles nagu hull!
2. Ta kräunus nagu hull!
3. Ta süda värises nagu... eee... hullul!

Aga no, ehk saab vähemalt oma aevastamisest ja tatistamisest jagu. Nüüd peab iga päev talle ise kodus ühe mingi vitamiinisüsti tegema. See ei ole just kõige kergem ülesanne, sest see süst on valus (nagu ise nägin teda). Aga mis parata.
Sealt ära tulles oli jope üleni kassikarvadega koos. Nagu libahunt.

Liisiga tuli mõtte minna Rootsi, kas siis detsembris v jaanuaris, kui on juba pingevabam aeg. Mina, Liis, Margus ja Alari ilmselt. Ja vaevalt, et me läheme kultuurimälestusi ja muuseid külastama... muidugi kui üldse läheme, see on alles plaan, kuigi praegu oli küll vaimustus peal. Eks näis mis saama hakkab :) Ei me ette tea...

Esmasp Tallinnasse tagasi ka siis. Kavatsen Cafe Angelisse ka minna, juba igatsen seda kohta :P Kristiina ja Liisi ka kutsuda ja ühed dringid teha. Grrrrrr.
Ja muidugi on tarvis osta õllekohver Kairiga ühikasse külmkappi! Ostame a le coqi, kuigi ma parema meelega jooksin Saku Originaali. Aga see selleks.
Mis veel vaja teha on... aaa... ühe inimesega kokku saada... no more comments!
Trenni ei tohi ka unustada, mul on veel 6 korda jõusaalis käia ja 9 korda ujumas. Lahe :) Jõukas meeldib mulle isegi rohkem.
Aaa... ja ühikapidu on vaja ka ära teha. Kairiga mõtlesime, et kõik sõbrad-tuttavad, kes ühikas on, kokku ajada ja kuskil toas (kasvõi meie omas) väike oleng korraldada.
Ja reklaamipsühholoogia raamatut peab ka lugema hakkama. Tegelikult oleks võinud see juba loetud olla, sest mõtlesin, et vabal nädalal loen. Kolm korda võid arvata kas see ununes mul maha või jaa?! 15.11 on selle peale kontrolltöö. Aga pole hullu, jõuab kõik ära teha :)
Vb ostan uue vaasi ka piibule, vb mitte. Säästaks parem tervist :)

Senikauaks adjöö!

(PS! Lahe, et Bedwetters MTV auhinna sai. Ma küll ei ole nende austaja, aga hea meel ikkagi. Ning nagu loomulik, on sellegi teema juures alati sapipritsijaid ja negatiivseid ässhõulisid. Tahad teada mida ma mõtlen? Loe.... (ÕIGE!)... Delfi kommentaare ;))

Oeh

Kadestan neid inimesi, kelle jaoks on vaja vähe, et neil rahulolutunne tekiks. Ma võiks ju ka rahul olla. Mul on mõnus kodu, inimesed, kes minust hoolivad... mul on vanemad, mul on sõpru, ma käin väga tihti väljas lõbutsemas: pubis, baaris, klubis, bowlingus, piljardis, kinos... mu elu on hetkel hiiglama heas seisus. Kõik, mida vajan, on olemas. Sõpradega saab pidevalt lollusi tehtud. Uute inimestega saab tutvutud. Koolis on kõik veel OK.

Miks ma end siis viimasel ajal nii halvasti tunnen?
Tundub, nagu kõik oleksid mu ümber, aga oleksin siiski üksi

Sügismasendus?
Tont seda teab

tadaa Tallinn... mõneks ajaks!

4 matust 5 kuuga... nagu... mismõttes?! Mis sitt aasta see on, vabandage väga väljenduse pärast!? Kuule, aasta lõpuni on üle 2 kuu, ma juba kardan päris.
Ma pidasin kogu aeg 7t oma lemmiknumbriks, aga kuna 2007 pole just kõige rõõmsam aasta olnud, siis enam mitte!! Urrr.

Nüüdsest algas iseseisva töö nädal ka. St loenguid pole. St ma ei kavatsegi passida nädal aega Tallinnas, tulin koju. Ma olen tähele pannud, et ma olen ise Tlns muutunud sama närvihaigeks kui kogu Tallinn ise. Kõndides kiirustan kogu aeg kuhugi - isegi kui kiire pole; jooksen punase tulega üle sõidutee - isegi kui võiks vabalt pool minutit oodata. Napakas napakas napakas.
See ka, et Tallinnas pole vist ühtki kohta, kuhu saaksid rahulikult minna, ilma, et kuskilt kasvõi ÜKS auto mööda sõidaks. Pidevalt kuuled mingit läminat, mootorimüra, sireene... kodus on hea olla. Lähed aeda ja tõesti kuulad, kuidas tuul rohtu sasistab, linnud laulavad jne.
Muidugi on Tallinnas ka vahel lahe, kui midagi sõpradega saab ette võtta. Näiteks eile alles käisime Patrickus. Esialgu olime niisama ühikas, võtsime paar õlut ja ajasime juttu. Aga õhtu edenedes võtsime koivad tagumiku alt välja ning läksimegi pubisse. Põhjendusega, et poolsemestri lõppu tähistama. Nojah, võib-olla käisime ka sellepärast.
Sellel (kooli)aastal on üldse jube palju kogu aeg väljas käidud ja midagi ette võetud. Party after party after party. Kusjuures klubisse olen jõudnud ainult ühe korra ja ega mul kahju ka pole - ma pole klubiinimene :) Eelistan istuda pubis v baaris laua taga, ajada juttu ja võtta drinki kui niisama tõmmelda tantsupõrandal. Pubid kickivad klubide asse igakell:P Samas meeldib niisama kasvõi sõpradega ühikas läpakast filmi vaadata. Võtsin oma Simpsonite plaadid ka kaasa, mida olen ise põletanud. Ühe plaadi vaatasime ühel õhtul läbi ja päris palju on veel vaadata. Hea ajaviide ;)

Aga sel nädalal kavatsen päris palju õppida. Kuna võtan nüüd ülikoolis soome keelt ja viimasel ajal olen selle suht unarusse jätnud, siis tuleb hakata järele õppima. Samuti on vaja lugeda läbi üks soomekeelne raamat ja reklaamipsühholoogia kohustuslikku kirjandust ka. Reklaamipsühho on lahe aine. Ja tegelt soome keel ka. Sel semestril on kõik lahedad, välja arvatud euroopa integratsioon. Ma pole viimastes loengutes seal kohalgi käinud. Materjalid on netis niikuini nii, õppejõud loeb kõik slaididelt maha ja olgem ausad - mitte just eriti põnevalt.
Viimane kord olingi seal 15 minutit. Dimaga istusime ja mõtlesime kas minna või mitte. No mis ise pakud, mida me tegime.

Poole kohaga tahaks tööle ka minna. Halb on see, et ma ei räägi vene keelt ja kuna päris paljud venkud ei suvatsegi ära õppida eesti keelt, peab ju igal pool oskama vene keelt. Ajuvabadus. Mul on nii kõrini sellest, et iga nurga peal kuuled Tallinnas vene keel. Jah, veel üks Tallinna miinuspool.

Aga davaiks, ma nüüd veel natuke vaatan netis ringi ja siis hakkan "Põetaja Bettyt" vaatama. Hea film :) Aiiii kui mõnus on vahel olla täiesti omaette ja laiselda. Mm-mm-mm. Kuna Tallinnas tahes-tahtmata oled kõikidega kogu aeg ninapidi koos, eriti kui olen nüüd ühikas, on vahel omaette päris hea olla. Naudin seda siis vähekene :D
Aga olge paid, ärge pahandust tehke, sööge ikka hommikul Kellogseid, saage rate.ee'st üle (orkut ei loe, see koht on vähemalt normaalne (A)), tehke hommikuvõimlemist, peske hambaid ja... mida ma jahun. Ma ju pidin ära minema.

Adios

Kui rohi oli rohelisem ja taevas sinisem...

Loenguni on 1 tund ja 46 minti aega. Praegu istun Lastekodu tn ja kirjutan. Õppida ei viitsi praegu, lugeda ei viitsi... mitte kui midagi. Ime, et seda viitsin kirjutada.
Nädalavahetusel käisin kodus. Koristasime vanaema-vanaisa majas seal. Tõime mingeid asju koju (mõned voodilinad, rätikud, ehted, raamatud, albumid, vanaema postkaardid ja märkmikud, lauanõud, vaasid jne jne jne) ja päris palju läks põletamisele ka. Enamasti riided. Masendav,, elu jooksul muretsed omale riideid ja värke, aga lõpuks lähevad need ikka lõkkesse. Üht vanaema salli tahtsin aga küll endale jätta. Punane ja kena selline, pidulikemaks sündmusteks sobib pigem.
Isaga käisime surnuaias ka, puhastasime vanavanemate, vanavanemate ja vanavanavanemate hauaplatse.
Nägin pilte maakodust ka. Armas maamaja, millega seoses on nii palju ilusaid mälestusi, on maha lammutatud. Rehealune ja osa laudast ka. Majavaremete vahel oli veel vaid osa ahju püsti, mis suures toas oli. Nii masendav oli seda vaadata. Kõik nagu oleks korraga meelde tulnud: ajad, mis seal veedetud on. Üks osa elust lihtsalt lammutati ära. Muidugi müüdi see maja juba ca 6-7 aastat tagasi maha, aga vähemalt oli see alles. Mõnikord käisin seal maja juures kui see enam meie juures polnud. Lihtsalt, et tunda seda erilist lõhna, mis suitsusaunas oli, et juua kaevuvett... seal kaevus oli kõige õigem vesi üldse: puhas, maitsev, külm... seda Tallinna kraanipaska ei julge juuagi. Sellel on juba mini kahtlane lõhn küljes mumeelest. Aga nüüd ma tean, et seda kohta pole enam üldse alles ja see tundub nii kummaline. Nii loomulik oli ju, et olin suviti kogu aeg seal. Muul ajal ka. Kõik on nii värskelt meeles, isegi see, mis on juba väga ammu möödas... Kahju, et poleks ajamasinat, millega aeg-ajalt tagasi minna. Veedaksin vist küll suure osa ajast seal ja kõik oleks jälle nii nagu kunagi. Imelik, kõikide asjadega: siis kui sul on käes midagi head, ei oskagi seda piisavalt väärtustada, aga kui see on lootusetult läinud, siis saad alles aru, kui palju see tegelikult tähendas. Aga pole midagi parata, see on inimloomus :)

Midagi vähem masendava ka: homme lähme Hollywoodi, yay. Jõmmiklubisse :P Aga ainult selle tõttu, et seal on mingi tudengite baarmani üritus vms, mida tahaks näha.
Ja reedel hakkab juba rohkem nalja saama ;) Kes teab, see teab

Aga okidoki, adidas!

We had joy, we had fun....

Viimati kirjutasin paar päeva rohkem kui 1 kuu tagasi... vahepeal on nii mõndagi toimunud ja polegi olnud erilist aega ega viitsimist blogida.
Eile ja üleeile olin laeval (Galaxy) tööl ka, tegime pimetesti kolme erineva likööri kohta: Vana Tallinn, Baileys ja 1 jook oli mõlemal päeval erinev. Esimesel päeval oli mingi uus lätlaste liköör Šarlote ja teisel päeval ka 1 lätlaste liköör, mis on veel uuem, et sellel pole nimegi. Ju on see alles nö "katsetusel", et kas inimestele see üldse läheb peale. Mulle läks küll, see teine on mumeelest palju parem kui see Šarlote. Aga ühe Šarlote ja ühe selle uue võtsin koju ka kaasa. Kõik said ühe Šarlote ja siis teised võtsid siis ühe Vana Tallinna v ühe Bailyse. See seltskond kellega ma seal olin oli jube kift. Klapp oli hea, koostöö oli hea. Nalja sai ka palju. Äge, sama rahvaga teeks teinegi kord midagi koos. Esmaspäeval minnakse veel Galaxy peale, aga mina ja Riin (üks tüdruk, kes meie nö kambas oli) ei lähe. Nüüd mõtlen, et tahaks isegi minna, aga alguses ütlesin sellele "ei" ja nüüd on juba firma poolt laevapiletid ostetud esmaspäevaks ja vist ei saagi. Aga jah, täiega positiivne kogemus :)

Aga lühidalt, mis vahepeal toimunud...
käidud juba lemmikpubides + kuulsaalis loomulikult. Pubid on muide palju lahedamad kui klubid. Esiteks sellepärast, et ma meelsamini võtan mingi joogi ja ajan sõpradega juttu kui vehklen tantsupõrandal. Lisaks peab seal kõrva karjuma, kui midagi öelda tahad. 1 asi veel - mulle eriti ei sümpatiseeri diskotants :P Vb olen vanamoeline, aga mulle meeldib palju rohkem tantsida koos partneriga ntx valssi vms, kui karja tüdrukutega ringis kuidagimoodi käsi vehkida ja tõmmelda. Aga vahel on see viimane variant ka muidugi äge.
Tantsimisest rääkides käisin viimati Club von Überblingenis tantsimas, kuigi ainult paari tantsu jagu. Seal oli tudengipäevade lõpetamine ning põrand oli rahvast täis, võimatu oli seal normaalselt tantsida. Lõpuks tegime lihtsalt julmalt ruumi ja tantsisime veidi, päris äge oli. Suurema osa ajast muidugi istusime lauas ja vestlesime. Päris palju sõpru ja tuttavaid oli seal peol. Ja see Club von Überblingen on mumeelest hästi kena klubi. Üsna stiilne ka. Aga jah, tol õhtul oli seal päris palju rahvast ja mingi aeg pandi uksed kinni, kuna sisse rohkem ei mahtunud lihtsalt. Aga kuulsin, et mõned olid ikka sisse ka pärast saanud, kes ukse taha jäid.
Tudengipäevad olid päris kiftid üldse. Käisin muidugi avaparaadil ja hiljem öölaulupeol. Avaparaad venis päris pikalt, nii et kui jõudsime Viru tn Mäki juurde, jooksime sinna sisse, võtsime ühed burksid ja pärast jooksime oma kooli rahva juurde paraadile tagasi, saime nad juba sealtsamast Pärnu mntlt kätte :D Öölaulupidu oli ka tore. Lauldi rahvuslikke laule ja "kuldvarasse" kuuluvaid laule ka. Koitu ja Ei ole üksi ükski maad lauldi 2 korda lausa...
Kahju, et ma ei ole leidnud pilte tudengipäevade marsist ja öölaulupeost. Mikngid vennad pildistasid küll kogu aeg, aga jah...

Paar kursaüritust on ka juba olnud. Esimene oli koolis tutvumisõhtu uute haldukatega ja edasi mindi Kolumbusesse. Me Liisiga kooli ei läinud, aga hiljem Kolumbusesse küll, mõned tegid veel nii. Ja viimane kursaüritus oli alles neljapäeval - rebaste ristimine. Kõigepealt olid igasugused mängud ja ülesanded neile linnas: Tammsaare pargis, Toompeal jne. ja hiljem läksime bussiga Glehni lossi. Hahaa, Rebastel kästi päris "väike" kogus õlut bussis ära juua. Muidugi ega ainult rebased joonud. Aga jah, pidu oli päris (Y).

Saue mõisas oli ka Liisi sünnipäev. Seal oli ka niii äge. Sai sauna, aurusauna ja puha... tore rahvas oli ka koos :) Vahva!
Paar päeva pärast seda oli Pärnu Jahtklubis Qnni sünnipäev. Kinkisime talle pudeli tequilat, sidruni ja veidi soola, mis sümboliseerib ta eelmist sünnipäeva :P (hahaa, kes teab, see teab. Aga ütleme, et palju tequilat ja palju õlut ei tasu koos juua. Muidugi, kui ei taha, et järgmisel päeval soovid elu eest surra... Ma arvan, et tõeline pohmell ongi see, kui alguses loodad, et ei sure, aga natukese aja pärast juba loodad vastupidist)

Enivei, nende kahe sünnipäeva vahele jäi Rock Cafes NIGHTWISH!!! See oli uue solistiga kõige esimene kontsert ülds. See oli niiii lahe. Oli kohe näha, et bändiliikmed andsid endast parima ja nautisid ise ka täiega kontserti. Rahvas elas ka täiega kaasa. Punkarid ja metalikuulajad OSKAVAD kontserdil kaasa elada. Nad ei passi lava ees kalapilguga ega häbene kaasa karelda ja laulda vähemalt. Kusjuures selliseid inimesi on ka, kes ronivad lava ette ja siis põrnitsevad kõiki tigedalt, kes julgevad natukenegi energilisemalt kaasa elada. No fuck... need võiksid ju kohe alguses omale istekohad võtta. Aga jah, Nightwish oli niii niiii niii niii nii niii niiii niiii niiiiiiiii niiiiii hea. Ja mulle täiega meeldis kidramees (paremalt teine) Ta oli nii lahe :)
Nüüd tahaks Marilyn Mansoni ja Bryan Ferryt ka näha. Alice Cooperit võiks ka... Cooper esineb koos Foreigneriga ja see ausalt öeldes ei huvitagi. Aga ok, aitab ka praeguseks

PS! Nüüd ma mõtlen kas viitsin täna jõusaali minna v ei... mmm... lähen järgmisel nädalal vist ikka (A)
Adios

Jutte ja pilte jälle

Teretere, polegi kaua jälle midagi kirjutanud. Mõni kirjutab ikka koguaeg ja sitaks palju, huvitav, kuidas neil viitsimist on? Aga OK. Vahepeale on jäänud mõned nõmedad, üks maailma kurb ja igasugu paremaid sündmuseid. Sellest kurvast ma parem ei kirjuta, sellest lihtsalt ei kirjutata nii. Ja nõmedatest asjadest pole ka tuju rääkida. Räägin parem sellest, mis korraga meele tuleb

Kõigepealt suvi: sellel aastal oli see üks suht igav ja masendav suvi, üle pika pika aja. Aga kuna ma ütlesin, et masendavatest asjadest ei räägi, siis ütlen, et need ilusad päevad oleksid võinud kauem kesta. Sai jalg-, sulg- ja korvpalli mängitud, päikese all lesitud, veesõda mängitud ja otseloomulikult tehtud seda, milleta üht suve ette ei kujuta: grillitud. Üks meeldejäävamaid grille oli kuskil augusti alguses v keskel, kus 1. Alari kandis diskodresse 2. kaks Kairit jäädvustati ühele pildile 3. Mu kass Sellu kõikidele kaardimängus pähe tegi













Suvi ju tegelt veel kestab, aga see pole ikkagi SEE suvi. Esiteks, suvel pole kooli. Teiseks, suve ei tohiks Tallinnas veeta. Tallinnas jõuab olla kogu ülejäänud aasta, aga JUMALA EEST, mitte suvel!

Eelmisel nädalavahetusel käisime Alari töökoha suvepäevadel Kihnus. Üpris okidoki oli. Teisel päeval rentisime Alariga kolmeks tunniks rattad ja sõitsime Kihnu saare läbi. Majaka juures tuli meile mootorrattaga vastu mingi Kihnu parm ja näitas meile heastpeast fucki. Nagu...mismõttes :D Aga see giid, kes seal seletas värke ütles ka, et Kihnlastel pidigi olema see asi, et "oma rahvaga" ollakse ok, aga teistest peetakse end paremaks. Nojah. Tegelt turistidest nad seal päris palju elatuvad jui :P Nii et näidaku Kihnu vanamehed seal üksteisele fucki, häh.
Aga muidu mulle Kihnu väga meeldib. Mõned klõpsud, mis sai tehtud, kui käisime kahekesi Kihnu peal luusimas. Muide sinna randa läksime ka, kus paar aastat tagasi olin paar ööd. Sinna, kus need kõverad männid kasvavad. Lahe :)Männid ju muidu suured ja sirged puud, aga need olid pisikesed ja kõverad. Lahe:)






















Ja siis veel muidugi see, et saime korteri, jee! Õigemini Alari sai, aga kuna ma elan ühika remondi lõpuni ka siin, siis on see natuke minu oma ju ka (A). Pealegi hakkan ma niikui nii suure osa ajast siin olema, siis kui ühikasse ka juba mõned asjad viidud. 2 pilti sellest ka. Mõlemad on toast, veitsa erineva nurga alt aint. Ongi ühetoaline ja üsna pisike, aga tegelikult päris armas iseenesest. Aga davaiks, ma praegu rohkem ei viitsi. Pean hakkama konspekti tegema ja väike uni on ka. Tsauplau

Süütu mõrv?

Süütu mõrv?
2002, by Gerli K.

Tõnu, Mikk ja Andres kõndisid õues. Neil ei olnud midagi teha - Kaspar ja Kenno olid haigeks jäänud, seega sõda ega peitust ei oleks saanud mängida. Palliga ei viitsitud ka mängida ning "pätt ja politseinikki" tüütas ära. Niisiis kõnniti mööda porilompe ja mõeldi, mida võiks teha.

"Me peaksime midagi lõbusat ette võtma," arvas Mikk.
"Jah, aga mida? Midagi ei ole ju teha," teatas Andres.
"Küll me midagi ette võtame," ütles Mikk.
"Hakkaks õige plikasid kiusama," pakkus Tõnu välja.
"Ah, mis me neist praegu ikka torgime! Mängivad seal Kaia juures nukkudega," ütles Andres.
"Plikade värk," kostis seepeale Mikk.

Poisid kõndisid mõnda aega vaikuses. Järsku nägi Mikk, kuidas üks väike vöödiline kassipoeg pesi eemal oma käppa. Miku peas süttis idee.
"Poisid, ma tean, mida me tegema hakkame! Me hakkame jahimeest mängima!" ütles ta.
"Kuidas see veel käib?" küsis Andres.
"Vaata, see, kes saab kassile kiviga pihta, on kõige parem jahimees. Aga peab viskama vastu pead, muidu ei loe. Mina viskan esimesena, siis viskab Tõnu ning siis on sinu kord," seletas Mikk.
"Miks me teda loopima peame? Ta on ju ainult kassipoeg," ütles Andres.

See kassipoeg oli Andrese naabritüdruku Liisi oma. Vahel, kui poisid ei näinud, käis Andres Liisi juures mängimas. Ta teadis, et Liisi armastab oma kassikest väga.

"Ega midagi ei juhtu. Ega ta ju haiget ei saa," ütles Mikk, haaras maast kivi, sihtis ning viskas. Kivi lendas kaarega mööda. Aga see ehmatas kassipoega ning ta jooksis natuke maad eemale. Poisid järgnesid talle vaikselt.

"Noh, mõnikord ei vea. Sinu kord, Tõnu," ütles Mikk mornilt.

Kuid ega Tõnugi vise parem ei olnud. Kassike jooksis jälle tükk maad edasi kuni lõpuks peatus. Taas hiilisid poisid kassile järele.

"Sinu kord, Andres," ütles Mikk.
"Kuule, ma ikka ei tea... Ma ikka vist ei viska," ütles Andres.
"Hea küll, argpüks. Kuidas soovid, argpüks," narris Tõnu.
"Tule, jätame memmeka üksinda," ütles Mikk Tõnule.
"Oota, ma ikka viskan," ütles Andres kiiresti.

Ta haaras kivi, sihtis, sulges silmad ning viskas. Ta lootis, et suletud silmadega viskab ta kindlasti kassipojast mööda. Siis kuulis Andres, kes ikka veel silmi kinni hoidis, kräunatust...

Poisid jooksid kassikese juurde. Andres nägi õudusega, kuidas kass veel korises ning siis lõpuks silmad sulges. Andresel hakkas paha.
"Mida ma tegin!" karjatas ta õudusega.
"Palju õnne, sina oled meisterkütt," ütles Mikk.

Siis jooksis poiste juurde Liisi. Ta nägi oma kassi, nuttis ja rääkis: "Miisu, mida nad sinuga teinud on?"
"See oli Andres! Tema tegi!" ütles Mikk kiiresti.
"Palun, anna mulle andeks. Ma võin sulle mõne oma mänguasja tuua. Sa võid mind lüüa. Ainult ära nuta," palus Andres.

Kuid Liisi ei kuulanud teda - ei tahtnudki. Ta võttis oma elutu kassipoja enda kätele ja läks nuttes minema.
Mikk ja Tõnu irvitasid vaid õelalt.
"Noh, meisterkütt..." alustas Mikk, kuid Andres katkestas ta:
"Ära kutsu mind nii! Ära isegi räägi minuga! Te ei ole enam mu sõbrad!"
Ning enam ei olnud ta sõber Liisigi. Sellel päeval kaotas Andres kolm mängukaaslast...

Tramaivõi

See on ikka üle mitme aasta 1 väga mõttetu suvi.
Tuju on ülisitt.
RaiKs

Tahan!

Kinkige mulle need!

Vihma sajab, kõik ujub. Gerlil paha on tuju...

Tahaks näha inimest, kes talve ootab! Niigi on see Eesti suvi selline, nagu ta on... nüüd võiks paar aastat vähemalt talv olemata olla. Ei taha mingit külma valget ollust. Ei taha, et akna taga tuul viliseb. Ei taha, et nii vara pimedaks läheb. Ei taha ärgata külmaga. Peaks septembris asjad pakkima ja näiteks Kreekasse sõitma ning kevade lõpus tagasi tulema :p

Üks tuttav on Malaisias. Aii kuidas tal veab. Ta on seal päris pikalt olnud juba. Kahju, et ta Eesti sittadest suusailmadest ilma jäi :P

Nüüd august läheb ehk rohkem suve moodi, nii nad vähemalt räägivad.
Praegu kallab küll muudkui vett taevast alla.
Ma ei ütle, et mulle vihm ei meeldi. Tegelikult meeldib. Vihmas kõndida, kuulata, kuidas katusealuses toas, kuidas vihm vastu katust peksab jne. Aga praeguseks on see limiit täis!
Tahan päikest, sooja merd, kuumasid ilmasid...

Kunztkunzt

Üks vahva inimene kirjutas mulle kord nii: "Et sa siis ikkagi teaks. Kunst on elu. Ja elu teeb kunsti." Ma ei tea, kas see, mida mina teen, sinna PÄRIS kunst on, aga midagi siiski. Panen siia igavusest natuke midagi üles, mida olen samuti igavusest valmistanud. Ilmselt saab igaüks aru, et ma pole mingisugune daVinci/Viiding, aga vähemalt mulle endale meeldib neid teha.

Pööbel

Miks seisad seal ja vaatad mind kui haigust

Mis hävitada tuleks õige pea

Miks minu sõna eest sa nõnda varjud

Kui ütlen kelleks sind ma õige pean?

Sul pole loovat meelt, sa oled surnud

Sa oled kadun’d halli massi sees

Sa teiste elulaadi oled armun’d

Sa pole iseenda peremees

Ning kõik ideed ja teod sul sama masti

Ka mõelda sa ei suuda, mõtteröövel!

Sa kuulud ühte suurde papist kasti

Kus seisab: “Siin on aegumatu pööbel”

Nüüd ära väida: “Mõelda mul ei lasta”

Sa lihtsalt kardad olla erinev

Ei näe ma sinus hinge – lihtsalt kesta

Peaasi, et sa meeldiks teistele

KUI KAUA? Sinu pärast ei öösiti magada saa Sest vaid unedes ei taha näha Sind ma Kogu maailm, mis kunagi värvidest täis Nüüd vaid kulunud kollakas… Hooti ka tumehall näib Tänavatel käin ringi kui kuutõbine Kõiki jälgides ning iga häält kuulates Ehk ma kuskil Sind märkan, ehk Su häält kuulen veel? On reaalsus vist läinud Ainult lootus, ta hõõgub mu’s veel Läbi aegade olnusse hulkuma kaon Mälestuisse kui unne ma sügavalt vaon Ehk ma kuidagi mõistan – Sind ju kaotanud ma Kuid kui kaua se’ks läheb? Kui kaua veel hingata saan? KUI JUMALAD NUTSID Torm murdis laineid ning pimedus võitis ja meri nii raevunud näis. Tol öösel seal vaid üks puidust laev sõitis ning sõitma ta sinna ka jäi. Viis teekond nii pikk ta lainete kaissu, ta tekiks sai vetikaparv. Jäi sadatkond meest nii saatma see vaikus, mis kõlab seal lainete all. Tol öösel, me kuulsime, jumalad nutsid. Neil kõuena kumises hääl. Ah, öösel sel merel nad elusid võtsid vesiste niitude pääl.

Kolme aasta musid! (e. kuidas aastapäev möödus)

Nii. Tulin just päris pikalt jalutuskäigult, käisin duši all, jõin tassi mõnusat kohvi ja mõtlesin, et polegi veel kirjutanud sellest, kuidas meie aastapäeva tähistamine Helsingis läks.( ♫ Brides In Bloom - Tuleb Ette♫)

Üldiselt läks kõik hästi. Startisime 14. 07 hommikul. Isegi ei olnud väga raske üles ärgata. Sadamasse jõudsime tegelt päris palju varem, oleks võinud vabalt mingi 45 minti vähemalt veel magada. Jõime sii hommikukohvi. Laevasõit oli uimane ja tüütu. Lõpuks Helsingisse jõudes panime oma asjad hoiukappi (sest hotelli sai alles 2st ning meil oli mõni tund aega selleks). Läksime siis Korkeasaari loomaaeda. Sinna saab ainult sellise pisikese laevaga, sest see asub saare peal. Loomaaias oli lahe. Tegelikult Tallinna loomaaed on mitmekesisem ja meil on rohkem loomi ka. Seal on aga loomade puurid suuremad minumeelest. Igal juhul oli seal lahe. Nägime seal igasuguseid elukaid, alustades kilpkonnast lõpetades paavianitega (♫HND - Vaevu Hingan♫) Vahepeal istusime maha ning jõime ühe kohvi ja sõime hotdogi. Seal lendasid ringi ülbed linnud, kes üritasid toitu varastada. Nende eest oli hoiatav silt ka üles pandud. Hobused olid ka lahedad, nad lasid end katsuda ja kõrva tagant sügada. Osad kakkusid maast mingeid rohujuurikaid ja söötsid neid hobustele sisse.

Peale loomaaeda võtsime oma kotid ja läksime hotelli. Hotelliks oli Sokos Hotel Presidentti, kuhu siis sadamast on ca 30 min. minna. (♫HND - Patu Ahel♫) Hotell oli igati tip-top. Saime 8ndale korrusele. Toas oli 2 suurt ja pehmet voodit (mis muidugi kokk lükkasime), diivan, telekas... pole mõtet kirjeldada. Vast kõik tevaad, kuidas tüüpiline hotellitubau välja näeb. Mõtlesime Alariga hakata rockstaare mängima ja mööblit aknast alla loopima :p Voodid oleks küll võinud alla visata ja siis ära varastada (vähemalt madratsid, need olid tõesti niiiii mõnusad).

Kauaks me hotelli ei läinud. Läksime edasi ühte eriti kifti kohta... LINNANMÄKI LÕBUSTUSPARKI! See oli niiiiiii lahe. Olime seal küll 2 päeva järjest, (vahepeal muidugi magasime ikka hotellis ka :P) aga sellest jäi ikkagi väheks. Võtsime selle kahe päeva pileti + Sea Life külastuse ja saime sõita nii palju, kui ise tahtsime. Minu lemmikuks said need suured Ameerika mäed, mille rajad olid puidust ja milles sõitis korraga mitu erinevat rongi. See oli nii tase. (♫Jimi Hendrix - Purple Haze♫) See minu lemmik paistab vasakult pildilt vaadates. See rollercoaster oli ka hästi lahe, mis sõitis lõpus veest läbi ja pritsis täiega märjaks (vaata ise alumiselt vasakult pildilt). Ja see rollercoaster, kus see pikk rong peal sõitis oli lahe. Ja no neid lahedaid asju oli seal niiiiiiii palju, kõigest ei jõuakski kirjutada. Alarile meeldisid kõige rohkem need kollased suured kummipaadid, mois mööda jõge sõitsid. Seal sai ka nati märjaks. Seal oli selline suur mõnus kosk ka. (♫Jimi Hendrix - Voodoo Child♫) Viikingi laeva peal, mis päris hästi edasi-tagasi õõtsus, hakkas Alaril paha, aga mulle see täiega meeldis. Veel meeldisid mulle hullult need teetassid, mis ringi tiirlesid kiiresti. Aeg läks nii kiiresti ja lõpuks oligi kell 10 ning park pandi ööseks kinni. Jalutasime hotelli. Terve linn oli hevikaid täis, sest järgmisel päeval pidi Helsingis esinema Metallica. Metallicat lasti ka paljudes kohvikutes. Kahju, et sinna meil pileteid polnud :P

Peale 12, kui oli juba 15 juuli, hakkasime kolmandat aastapäeva tähistama. Kolm aastat juba koos... vau :) See on alles algus! ;) Kingid olime juba varem teineteisele üle andnud (aga sellest me ei räägi) Igatahes on Alaril nüüd jalgalliliidu särk ning minul Ralph Laureni HOT parfüüm, mida olen terve aasta Kaubamajas endale peale laskmas käinud. See on niiii hea lihtsalt. Tähh, musi :) Ja tähistamine oli ka täitsa tore ;)

Hommikul läksime sööma hommikust, mis oli hinna sees ning peale seda tegime check-out, viisime oma asjad raudteejaama pakihoidu ja läksime tagasi lõbustsuparki. Seal olime jälle mitu tundi, kuni oli aeg sadamasse minna. Sõitsime nii palju, kui veel saime ja külastasime ka Sea Life'i, kus igasugused vee-elukad olid. Läksime tagasi kõige hilisema laevaga (9st läks ning peale 12 oli Tallinnas). (♫Jimi Hendrix - Long Hot Summer Night♫)
Lubasime Alariga kindlasti veel sinna lõbustusparki minna. Järgmisel korral pidime selle raketi peale ka minema (hästi pikk torn ja jumala järsku ja kiiresti viib täie hooga istmed torni tippu ja sama kiiresti tuleb alla ka. See näeb nii rets välja ja inimesed ikka karjusid päris kõvasti seal peal. ME ei julgenud sinna veel minna, aga... järgmine kord PEAB minema :P)

Roadtrip

Lätis sai siis tüdrukutega roadtrippimas käidud. Marsruut oli selline: Mõisakülas piiriületus, Rūjiena, Valmiera, Césis, Sigulda, Limbaži, Salacgrīva, Ainaži, Ikla. Päris lahe oli, ainult pidev vihm oleks võinud olemata olla! Ruijenast sõitsime läbi ning esimene peatus oli Valmieras, kus me kohvitasime ja kergelt keha kinnitasime ning siis linna vahel veidike ringi kõndisime. See kahtlane pilt siin minust ongi tehtud Valmieras

Järgmine sihtkoht oli Césis. Ausalt öeldes meeldis see linn mulle kõige rohkem nendest, kus käisime. Seal kõndisime ka päris palju ringi, uudistasime vaatamisväärsuseid jne. See pilt on tehtud enne lossivaremetesse minekut. Väljast anti meile laternad kätte, et me näeksime seal pimedates koridorides treppidel ikka käia. Laternad olid ka vajalikud, sest seal oli tõesti pime, kitsas ja jube (mitte jube VASTIKUS mõttes, vaid selline heas mõttes. Ma ei oska seletada, noh :p). Pildil on vasakult siis Jansa, Piia ja Pirru (juhuks, kui mõni ei tea). Césises paitasime ühe pronksist vanakese laternat ka, mida ta käes hoidis. Seda tehes idavat tulevikku nähema. Mitte essugi ei näinud :P


Siis läksime Siguldasse. Seal käisime õhtul sõitmas selle köisraudteega, mis viis Krimuldesse. Sõit kestis 10 minuti kandis, üksainus kabiin sõitis seal üleval. Alguses oli kabiinis päris palju inimesi ja vääääga kõhe oli. Tagasitulles olime meie neljakesi ja siis see töötaja-tädi (kus siis Piia kõva häälega küsis meilt, et kas ta kannab parukat:p Muuseas, palju eestlasi nägime Lätis ja üht tränimüüjast lätlast ka, kes nati mõistis eesti keelt). Siis tagasitulles oli juba täitsa lahe. Sellise kollase jurakaga siis sõitsimegi, mis vasakul on. Paremalt võite näha, et me olime ikka freakin' kõrgel. (Samast sillast sõitsime me muidu ise ka hiljem üle, kui Turaidasse läksime). Siis hakkasime kämpat otsima. Kõigepealt leidsime mingi koha ühe ilusa järve ääres, aga kämpingu omanikku ei olnud kuskil, mingit telefoninumbrit ega midagi ka ei olnud kiskil. Kes aga olid, oli 1 Eesti pere, kes kah tahtsid samasse kämpingusse. Noh, tutkit... Lõpuks leidsime ühe noortehosteli, kuhu jäime. Telkida ei oleks kuigi mõnus olnud, kuna sadas pidevalt ja meil polnud kile, mida üle telgi visata. Telkida oleks muidugi romantilisem, aga siiski ilusama ilmaga. Vähemalt oli soe (noh, ma pidin panema siiski fliisi öösel selga ja villased sokid jalga, külmavares nagu ma olen! :$) Järgmisel päeval avastasime Siguldat edasi. Käisime Sigulda lossivaremetes näiteks(parempoolne pilt). Siis läksime Turaidasse. Enne käisime veel koopas :P. Ronisime ka 90m pikkusest trepist mäkke üles. Oh boy! Oleks meie kekaõps meid näinud. Lõõtsutasime nagu ma ei tea... Mäel istusid 2 Läti kutti, kellele tegi see nalja. Neidsamu kutte nägime ka Turaida lossivaremete juures, kus nad meile lehvitasid. Mäest alla läksime me mingit vana rada, kus oli libe ja mudane. Pireti püksitagumik sai seda mutta prantsatades eriti hästi tunda. Aga tuju see õnneks ei rikkunud. Nagu pildilt näha, oli siis veel ilm ilus. Kahjuks kaua seda luksust ei olnud ning läbi saju suundusime siis tagasi kodu poole. Limbažist sõitsime läbi ja korraks peatusime Salacgrivas, kus Pirru tahtis näha jõge ja kus me vaatasime kuju naisest, kes ootab merelt koju oma meest.
Edasi sõitsime Ainažisse, kus istusime kohas nimega Arizonas ja võtsime praed. Iklasse me Pirru sugulaste suvilasse ei jäänud, nagu algselt plaanis, sest ilm oli kehv ja seal ei oleks saanud midagi teha niikui nii (randa minna, nagu plaanis oli). Seega jõudsimegi teise päeva õhtuks koju

Üldse oli päris lahe ja nüüd ootan sõitu Helsingisse sellel nädalavahetusel, kuhu läheme Alariga 3ndat aastapäeva tähistama
THE END